SWAZI CULTURE AND CUSTOMS: UMUTI WESISWATI SEHLUKO SEKUCALA

Umuti wesiSwati- Kuhlelwa Kwetindlu

Tindlu ekhaya lesiswati atimane takhiwe nje nome ngabe ngukuphi.

Ngulelo naleyo indlu inendzawo yayo.

Natike Letindlu
Intsanga

Lidladla lakagogo

Lidladla lekuphekela

Lilawu lebafana

Lilawu lababe

Indlunkhulu(indlu yakagogo)

Indlu yamake yekulala 


Intsanga

Lena indlu yemantfombatane.


Nawungena ekhaya lesiswati indlu yekucala ngesekudla kuba yindlu yemantfombatane.


Yona ke ayifakwa ekhatsi kuletinye tindlu kepha iba yodvwa ineliguma layo.


Imphundvu yayo ibheke eceleni.


sizatfu sekubekwa yodvwana kutsi emantfombatane nasakhulile avumelekile kutsi agane.


tingani tivumelekile kutsi tite titowujuma noko atikavumeleki kubonakala tiphuma tingena.


bafana balapha ekhaya bavumelekile kutsi umabatibona batishaye.


kunemehluko emkhatsini wekujuma nekulalana.


kujuma ngulotsi intfombi ivakashele ekhabomfana iyobonwa nayo ibone kutsi itawulitsandza yini lelikhaya nemfana kanjalo.


Gogo uvumelekile kutsi ekuseni ahlole kutsi sibaya asikavuleki yini ebusuku.


Tonkhe tindlu tekulala tesiswati tiba nemigibe wekugaca tingubo tekulala Kanye netimphahla tekugcoka tiphindze tibe nemgibe wekubeka emacansi.

Lidladla LaGogo

leli lidladla lawonkhe muntfu lapha ekhaya.


Uma nomangabe kunemsebenti bonkhebomake baphekela edladleni kagogo


Bafundzisana khona imisebenti yetandla.


Nabobabekati nabavakashile basebentisa lidladla lakagogo.


Lidladla Lekuphekela

Lena yindlu leseceleni kweliguma lapho bomake nematfombatane baphekela khona.


Tinfo letilapho nguleti letitfolakala edladleni kagogo njenge: timbita temanti, litiko, etsala, tingcwembe, tinjujo, nalokunje.

Lilawu lebafana

Yindlu lelala bafana bonkhe balapha ekhaya.


Yona ibonakala ngekutsi igegeletelwe sihonco hhayi liguma.


Sihonco sakhiwa ngetigodvo letincane.
Lilawu LaBabe

Lena yindlu lelaBabe ngobe Babe akalali naMake endlini yinye.


Babe uyababita bomake bamuvakashele elawini kepha yena akayi kuyolala etindlini taboMake.


Nalo lelilawu ligegeletelwe ngesihonco.

Indlunkhulu(Indlu yakagogo)


Lena yindlu lemcoka kakhulu ekhaya lesiswati nome ngabe Gogo sewashona kadzeni nawakha umuti wesiswati bekufanele ibekhona lendlu.

Bumcoka balendlu (Indlunkhulu)


Ngulapho tinkhulumo tasekhaya tibanjelwa khona kungaba ngulokubi nobe lokuhle.


ngulapho kuhlanganelwa khona nakuphahlwa.


ngulapho kukholelwa khona kutsi emadloti ahlala khona.


ngesiswati uma ushaya umntfwana nobe umfati uma abalekelakhona kufanele umyekele.


Umfati ubelekela endlunkhulu.
Bumcoka balendlu (Indlunkhulu)


Endlini yakagogo Kulala: Gogo, batukulu, sivakashi, intfombatane noma umfati uma ajumisile entsangeni nome elawini.


Luhlelo lekuhlala endlukhulu


ngesekudla kuhlala babadvuna.


ngesencele labasikati.


Ngesiswati bakholelwa kutsi emadloti ahamba ngesekudla ngaso sokhe sikhatsi kantsi futsi akhuluma nebantfu labadvuna kuphela.


Tindzawo letimcoka endlunkhulu


1. Umsamo

2. Litiko

3. Tifaca

4. Ecobeni

5. Sitfumbanja

6. Elutsandzane

7. Etsala

8. Enkotsameni

9. Lisango


Umsamo


- Kulapho gogo abeka nomangabe yini lafuna ibusiswe ngulabaphansi.

Litiko

Endlini kagogo kuba nelitiko.


Lelitiko akusilo lekuphekela kepha lekutsi nakumakhata gogo nebatukulu bakhe botse khona umlilo.


Tifaca

- Yindzawo leseceleni kwelitiko lokubekwa khona kudla kwagogo kutofutfumala.


Ecobeni

- Yindzawo lesetulu ngekhatsi endlini leyakhiwe ngetintsambo telutindzi yekubeka emahawu.


Sitfumbanja

- Yindzawo leseceleni kwemnyango ngekhatsi nangaphandle endlini.


Elutsndzane

- Kusekweyameni emaceleni ngekhatsi endlini.


Etsala

- Indzawo leyakhiwa ibesetulu kubekwakhona kudla netingula.

Enkotsameni

Lapho kusekungeneni endlini.
Ngumnyango wendlu yesintfu

Lisango
Yindzawo leseceleni kwesibaya leyakhiwa njengesibaya lapho kuhlala khona bafana nabobabe noma mkhulu.


Bafundza khona labafuna bakwati basakhula. Tibonelo: Kusoma, kutingela, budvodza, kutiphatsa nalokunye.


Lidladla Lekuphisela

Wonkhe make ekhaya lesiswati ubanelidladla lakhe lekuphisela.
Lokutfolakala lapho kufaka ekhatsi timbita tetjwala.


Indlu yaMake yekulala

Make ubanendlu yakhe yekulala nababe abe nelilawu.

Loku kwentelwa kutsi babe atokhululeka abite lowo Make lafise kuba naye ngalelo langa.

Kungaphindze kwentelwe kutsi babe nakacabanga kuletsa lomunye make akhandze lona lomdzala setayele kulala yedvwa.

Emaswati akholelwa kutsi lena yindlu lekahle: yekunciphisa sikhwele, kuhlela umndeni, yamake yekubona bantfwana labancane, yekunika make litfuba lekukhulisa.


Ticaphuno(References)

1. Maduna (2021) “Umuti wesiSwati” , Mphofu High School Notes

Popular posts from this blog

50 SISWATI TAGA NETISHO (IDIOMS AND PROVERBS)

SISWATI GRAMMAR: SICHASISO – SIBALULI